COL: Hendrik Toots, Pärnu Poegl. Gümn. Vr kl. ID: E 69679/83 INF_ELUL: 68 a. INF_NIMI: Jüri Lüll LLIIK: Mardilaulud LOC: Varbla khk., Varbla (Paadremaa) v. ZANR: kombekirjeldus TMP: 1930
Mardipäeva peetavat Martin Lutheri mälestuseks. Santimas käiminegi tähistavat Lutheri kerjusmunga elu.
%
Ettevalmistusist mardipäevaks võttis osa kogu pere. Peremees valmistas õlut ning tappis sea, perenaine küpsetas nn "mardikaraskit" ja noorrahvas valmistas mardiriideid ning -ehteid.
Mardipäeva eelõhtul tõmbavad mehed enestele pahupidi kasukad selga, linadest habemed suhu ja salka kogunult lähevad mardi-isa ja mardi-ema juhatusel külla andeid korjama. Mardi-isal on aisakell käes ja kaelakott kaelas. Samuti on martidel kaasas pillimees. Talu ukse taha jõudnud hakkab mardi-isa paluma:
6
"Tere, tere peremees,
7
laske mardil lugeda.
8
Kas on mardil luba lugeda?"
Nii küsib ta kolm korda. Kui ei anta luba, laulab:
11
"Kulla pai pereeideke,
12
Tõuka taati küljesse.
pag. 69680
14
Et taat ärkaks ülesse
15
Ja lubab marti lugeda."
Seda kordab jällegi kolm korda. Nüüd antakse luba lugeda ja mardid hakkavad laulma:
18
"Peremees peremeheke,
19
Perenaine naisukene,
20
Peretütar neitsikene,
21
Talutütar taimekene.
22
Tõuse üles vooditest,
23
Sinisiidi riietest,
24
Punapööri patjadest.
25
Puhu tuli toasse,
26
Lõõtsu lõke lõukasse,
27
Saasi sängisambasse.
28
Võta peergu varna pealt,
29
Võta õrsilt hagusid.
30
Kui pole õrsil hagusi
31
Võta parsilt pindusi.
32
Kui pole parsilt pindusi
33
Võta laest laastusi.
34
Kui pole laes laastusi
35
Siis süüta sõrmed põlema
36
Tuli peab toas olema.
pag. 69681
38
Peremees peremeheke,
39
Perenaine naisuke,
40
Peretütar neitsikene,
41
Talutütar taimekene.
42
Tõuske üles vooditest,
43
Sinisiidi riietest,
44
Panapööri patjadest.
45
Laske mardid sisse tulla,
46
Kui ei lase ei palugi,
47
Mart lööb maha uued uksed,
48
Sagarad ta saputeleb,
49
Põõnadest põrutab uksed.
50
Mart on ise ukseseppa,
51
Mardi naine sagarseppa,
52
Mardi pojad pulgasepad.
53
Mart teeb ette uued uksed,
54
Uued uksed, uued aknad."
Nüüd avati uks ja "mardid" valgusid tappa. Mardiisa külvas põrandale kaeru ehk otri, lauldes:
57
"Sisse mart viskab viljaõnne,
58
küünar kõrt, - vaks pead, - toll tera.
59
Ahju ette eideõnne,
60
Taha tuppa taadiõnne,
pag. 69682
62
Nurka noore neiu õnne."
Selle järele algab annete nurumine.
65
"Peremees, peremeheke,
66
perenaine naisuke,
67
Peretütar neitsike,
68
Talutütar taimeke.
69
Otsi mardile osada,
70
Katsu mardile kalada.
71
Kääna mardile käntsakast,
72
Vääna mardile väntsakast.
73
Kipsimine, kapsimine.
74
Kipsimine kelderisse,
75
Kapsimine kamberisse,
76
Alla õue aitadesse."
Nüüd tõi perenaine anded: ube, herneid, vorste, pool seapead jne. Mardiisa pistis need kaelkotti ja tänas:
79
"Vaat kus tantsib mardisanti
80
Sinna tõusku tõmmud härjad.
81
Härjad suured, hangus sarved.
82
Lehmad matsakad madalad,
83
Sead aga pikad sihvakad,
84
Kits olgu kerge karvaga
85
Lammas rohke villaga
pag. 69683
87
Kui mart tuleb teine aasta,
88
Teine aasta see ajaga.
89
Mart toob puuda puusa pealta,
90
Sellelise selja pealta,
91
Külimitu külje pealta,
92
Vaka toob varvaste vahelta."
Laulu kestes lahkuvad "mardid" toast. Mardiisa väljub viimasena tänades ja lauldes:
95
"Aituma peremehele,
96
Aituma perenaisele.
97
Nüüd mart jätab jumalaga
98
Eite, taati, pererahvast."
Rännaku lõpul jaotas mardiisa anded, pärides ise muidugi lõviosa.
Ei lastud kuskil "marte" tuppa, lauldi esmajärjekorras pilkelaule, ei aidanud see, algas äge sõim peremehe ja -naise aadressil, ühtlasi sooviti talule kõike halba ja õnnetusi.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.