e000646920016
Setumaa
Siilbaum, E.
1929

Metadata

COL: E. Siilbaum
ID: E 64692/702 (16)
INF_NIMI: Marie Soepoeg ("Undsi Miitra naane")
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Setu, Saatse (Satserinna) v., Litvina k.
TMP: 1929

Mõrsälõ.

(Miitra-naasel leelotõt)
    4  Näio- õks sa -kõnõ noorõkõnõ.
    5  Noorõ- õks sa -kõnõ nõrgakõnõ.
    6  Kae õks ma kae meelestäni,
    7  Õga õks mi inne tarrõ tulõ-õs,
    8  Kae-es õks mi sino hobõsit.
    9  Hiiro oll õks sul höste ehtedü,
    10  Laugi oll õks sul höste laadtõdu,
    11  Hiiro oll kõik sul siidele säedü,
    12  Ette oli pant pandlil.
    13  Mano oll´ õks sääl köütnü' ese käe
    14  Mano oll õks sääl sõudnu' vellö sõrme
    15  Kaemi õks lasta lavva taadõ.
pag. 64693
    17  Linnukõista livva mano.
    18  Näio olt õks sa höste ehitedü,
    19  Latsi olt õks sa höste laadtõdu,
    20  Särki om õks sul säläh säädsähe,
    21  Sõlgi om õks sul rinnah tsõõrkohe,
    22  Kae õks ma kae meelestäni,
    23  Mille õks söögi' sul süübüi',
    24  Mille õks sul koi' kalalivva'.
    25  Kaoi' õks sul võisi vahanõ.
    26  Olõt õks sa liia-ikulinõ,
    27  Virve olõt õks sa silmäviiline.
    28  Edo õks no sinno näiokõist.
    29  Sinolt õks ma künnüi' küsümä,
    30  Sinolt õks ma nõsõi' nõudõma.
    31  Mille õks sa vannõ' vanigõ-elo
    32  Sitast õks ütli' siidielo.
    33  Mõtli' õks sa liinalinkel,
    34  Valda mõtli' õks sa pääl valgõl.
pag. 64694
    36  Olõõi' õks no liinalinkel,
    37  Olõõi' valda vankõl.
    38  Ommõ õks no liina leental,
    39  Ommõ õks no valda vankõl.
    40  Sinolt õks mi künnü' küsümä:
    41  Näio- õks sa -kõnõ, noorõkõnõ,
    42  Kiä and´ õks sul meele mehele minnä'?
    43  Aga õks sinno ese anni,
    44  Ese õks anni, ime panni,
    45  Vellö õks no noori viina jeie.
    46  Vai lätsi' õks sa näio umal meelel,
    47  Pääsö lätsi õks sa umala pääla
    48  Edo õks no sinno näiokõist,
    49  Sinno õks no meelimaräkõist,
    50  Kui olt õks sa kotoh kullakõnõ,
    51  Umah olli' õks sa majah maräkõnõ
    52  Olli' õks sa kuulus üle kolga,
    53  Olli' õks sa veerüs üle veere,
pag. 64695
    55  Kuul käve' õks sul kuvvõ kosä',
    56  Nädä- õks -lilla viie' viina'.
    57  Arä õks teil vässü' värehtitulba'.
    58  Rammõhtuva' ussõrambi'
    59  Kosä- õks no -hobõsit hoitõh
    60  Kosä- õks no -kaplu kandõh.
    61  Näio- õks sa -kõnõ, noorõkõnõ,
    62  Noorõkõnõ nõrgakõnõ.
    63  Olli' õks sa näküs näiokõnõ,
    64  Paha olli' õks sa kassui' kabokõnõ.
    65  Võinu' õks sa olla' umah kotoh,
    66  Ellä' võinu' õks sa uma ime man,
    67  Võinu' õks sa kolkõ koräda',
    68  Võinu' õks sa' valdu vaeldõlla'.
    69  Kotoh olnu' õks sa üte suvõkõsõ,
    70  Tõõsõ olnu' õks sa tasa talvõkõsõ.
    71  Sullõ õks sis tulnu' Toomõ kosä',
pag. 64696
    73  Saanu' õks no Saarõmaa esändä',
    74  Edo õks no sinno näiokõist,
    75  Olõt õks sa noori näiokõnõ.
    76  Paha kassui kabokõnõ.
    77  Saa-as sul nätä' näio ello,
    78  Kaia' saa-as sul kabo kasumist,
    79  Näio- sai õks sul -ello nädälist,
    80  Kabo- sai õks sul -ello katõst pääväst.
    81  Üte õks sa suvõ karäh käve',
    82  Aastaga õks öüdsih käve',
    83  Kolmandalla kosä' tulli',
    84  Nelä- õks no -dalla viina' veere',
    85  Edo õks no tund sino esekeist,
    86  Sino õks no marä mamakõist,
    87  Kui sul õks no kosä' kodo tulle,
    88  Kui sul õks no viina' kodo veeri
    89  Kodo tuudi' kõik sul ubina ollõ'
pag. 64697
    91  Majja tuudi' kõik magusa' mamma'.
    92  Ese jõie' õks sul ubina ollõ',
    93  Mama maidsi õks sul magusa' mamma',
    94  Edo õks no sinno näiokõist,
    95  Hellä õks no imelatsõkõist.
    96  Ese õks sul ütle-es õigust,
    97  Taadi õks sul anna-as tarkust.
    98  Kõõ ütli' õks naa' lehmä liiga',
    99  Lehmä õks no liiga', karä kaupa.
    100  Edo õks no sinno näiokõist.
    101  Sinno õks no meelimaräkõist
    102  Nätä' sai' õks sul nädäli päräst,
    103  Kuulta' sai õks sul kolmõ pääva' pärast.
    104  Õga õks olõ-õs nuu' lehmä liiga',
    105  Lehmä õks nuu liiga', karä kaupa.
    106  Arä õks nuu' olli' näio liiga',
    107  Näio õks nuu' liiga', kabokaupa.
    108  Edo õks nu sinno näiokõist,
pag. 64698
    110  Sinno õks nu meelimaräkõist,
    111  Olli' õks sa kuulus üle kolga,
    112  Olli' õks sa veerüs üle veere,
    113  Olli' õks sa hiusta ilosat,
    114  Vaha õks no latva valusat.
    115  Olli' õks sa verdä valusat,
    116  Olli' õks sa palõht parembat.
    117  Edo õks no sinno nöiokõist.
    118  Näiol massi õks sul hius hiiro ruuna
    119  Näiol õks meil tuttu tuba massi,
    120  Näiol olli' õks ilosa' ehte',
    121  Näiol olli' õks no valusa' vahtsõ'.
    122  Näio oll õks meil usku oigõt
    123  Näio oll õks meil viitä veeselät
    124  Näio õks keere kerkohe,
    125  Näio õks meil astõ alõvahe,
    126  Näio õks meil maka-as kerigu aigu
pag. 64699
    128  Kellä- õks meil -aigo kirotõlõ-õs
    129  Olli õks meil kerk kesä pääl.
    130  Olli õks meil allõv aia all.
    131  Kui õks no tulli pühänes päivä,
    132  Astõ õks armas aokõnõ.
    133  Näio õks meil keere kerkohe,
    134  Näio astõ alõvahe.
    135  Keere õks tä kerigu lavele.
    136  Astõ õks tä alõva veerele.
    137  Kitu' joosi' õks täl iih kerkohe,
    138  Au joosi õks täl iih alõvahe,
    139  Näio- õks meil -kõista, noorõkõist.
    140  Näio õks meil saistas saina viirde
    141  Näio õks meil olõ-õs ussõ man
    142  Näio keere õks keset kerkot.
    143  Näio astõ õks tä keset alõvat,
    144  Kulda läts õks tä löhi kottalõ,
    145  Vaha läts õks tä kännelde varölõ.
pag. 64700
    147  Sääl õks meil näio nätti,
    148  Sääl õks meil kabo kaeti,
    149  Selle tulli' õks meil kuul kuvvõ' kosa,
    150  Nädä- õks -lilla nelä' viie'.
    151  Veidü õks meil otsi' säänest näiot,
    152  Pallö õks meil maada parembat.
    153  Kui tä oll õks meil kotoh kullakõne,
    154  Ese oll õks tä majah maräkõnõ,
    155  Näiolt kuulõ-õs õks mi kurja sõnna,
    156  Aastaga halva nimme.
    157  Kuri oll õks täl sõna kulläkõnõ
    158  Paha oll õks täl sõna pardskõnõ.
    159  Edo õks mi tsirgu-tsidsäkõist,
    160  Mino õks no meelimäräkõist.
    161  Edo jõvvai' õks mi sinno unõhtõlõ,
    162  Umast jovvai' õks mi meelest minetele,
    163  Näio elli õks mi kotoh kullakõnõ,
    164  Elli õks tä majah maräkõnõ.
pag. 64701
    166  Mii näiol õks oll' kirä' käe'.
    167  Kirä oll' õks no käe' pilu sõrmõ'.
    168  Kui tull õks täl kinä keväjäkene
    169  Kallis tull õks no kanga-aokõnõ.
    170  Näio ai õks no peele' peränulka,
    171  Näio ai õks no ala akõnidõ.
    172  Näio kudi õks kangast, kodo kumas,
    173  Näio heidi õks langa, tarõ heläsi.
    174  Näio kudi õks meil kirju kangahe,
    175  Pillo õks tä peelilä alost.
    176  Näiol olõ-õs õks kambrõt kangast kuta',
    177  Olõ-õs õks keldret kevetskit tetä'.
    178  Pelgäs õks täl kangas kadõhust.
    179  Illos pelgäde täl rõivas imehüst.
    180  Edo nu õks taad tsirgu-tsidsäkõist,
    181  Mino õks no meelimaräkõist.
    182  Kui olli' õks sa kotoh kullakõnõ,
    183  Olli' õks sa majah maräkõnõ.
pag. 64702
    185  Virgastõ õks lätsi vii perrä,
    186  Karatõh õks lätsi kao mano.
    187  Kohe õks mi sino unohtõlõ,
    188  Umast õks no majast minehtele?
    189  Kui lää õks ma marjamäele,
    190  Üle lää õks mi liivalinohkahe,
    191  Arä õks mi sääl sinno vaja haara
    192  Vaja õks mi haara, vaja lövvä,
    193  Vaja õks mi sinno haara, halusahe,
    194  Vaja sinno õks mi tunnõ tulusahe
    195  Edo õks meil tad tsirgu-tsidsäkõist.