e000575290000
Setumaa;
Võrumaa — Vastseliina
Sandra, Jaan
1908
Setukeste ebajumal Peko. |
||||
| Et kahekümnemal aastasajal kesk ristirahva seas veel nähtav, avalik ebajumal olemas on, keda täie tõega teenitakse, seda ei taha vast paljud auustatud lugejad uskudagi. Siiski on see täitsa tõsi, millest siin mõndagi tõetruult ette toon. | ||||
| Setu rahva ebajumal Peko on iseendast väike vahast tehtud kuju, inimese näol, kolme aastase lapse suurune. Setu rahva jutu järgi olla ta maa seest leitud, ning nii olevat ta "õnnendja" ja "viljavarjaja" jumalus, keda nimetatud otstarbeteks alal hoitakse ja salajalt teenitakse. | ||||
| Pekojumala alamad ja teenijad on üks jagu Setukesi, kes selleks oma salaseltsi peavad, et Peko käest enda elule "õnne" ja põlluviljale sigidust, "varjajat" paluda. | ||||
| Pekol on iga aasta ise peremees, või "Peko'papp", keda tada aasta otsa omas vilja salves hoidma peab. Ainult kevadesel ajal, kui külvi'aeg käes on, peab ka Pekojumal ühelt põllult teise põllule rändama, ja seal juures seisma, kui kaeru, otre, või linu maha külvatakse. | ||||
| Teda saavad aga üksi need Setud omale "õnneandjaks", kes nimetatud seltsi sala'liikmed on, kes aga iialgi kellelegi võõrale Pekojumalast midagi kõneleda ei tohi. Kuid kuna Peko auustajaid palju on, ei suuda ometi kõik oma suud pidada, vaid lobisevad nõndagi muudele välja, kust ka nende ridade kirjutaja teated kätte sai. | ||||
|
Kord läks keegi Setuveli oma puustuse1 Nii hüütakse Setumaal kaua harimata (metsa all ehk söötis) seisnud maa tükisid. Nimetus tuleb küll vene sõnast:"пустой". peale, kolme versta maa taha, lina tegema. Kahjuks unustas ta Peko kodu. Mis nüüd teha? Mehike jätis paari hobuseid poisiga põllu peale, ise läks koju Peko järele. Oli "õnneandja" juures, siis algas linategemine peale. Siis pidi põld ka lahjas maa'olekus lopsakalt, head lina kasvatama. Nii mõtles linategija. Külad, kes Pekojumalat kumardavad ja teenivad usuvad kindlaste, et kui Peko põldu varjab, siis üksgi rahe nende põldu ei riku, külm nende vilja ei võta, ega rooste udu nende vilja'õnnistust ei vähenda. |
||||
| Peko jumala auustajateks arvatakse - nagu Setud, kes nende seltsist ei ole, seda jutustavad - Härma, Lindsi, Ignase'mäe, Taliku, Miku'mäe, ja mõned teised külad olema, kelle keskel praegu Peko korteri pidavad. Mullu aastal olnud Peko Vaslä'mäe külas. | ||||
| Pekole pidada ka iga noorik, kes sinna külla toodakse, kus Pekot teenitakse, kindad või sukad kingiks andma, muidu puudata tall elu õnn, ja selle vastu valutada tall käed või jalad. Nii sunnib noorikut hirm Pekole midagi heaks meeleks andma. | ||||
| Pekole peetakse ka igal aastal pidu või Setu keeles: "praasnik" ära, kuhu kõik Pekojumala osalised õhtusel ajal kokku tulevad. Kokku tuleku aeg on igal sügisel oktobri kuul, täie kuu ajal, kus ööd kuust valgustatud saavad. On kõik sala seltskond koos, pandakse aknad ja uksed kinni, nii et midagi seest välja ei pea nägema. Siis algab pidu. Igal kokkuminejal on leivakott kaasas, kus ka vägev seapekk ei puudu. Nad istuvad esiteks ümber laua koos, kuna toas lae'lamp (Setu murdel "ribah'lamp) põleb, ja Pekojumal lambi kohal seisab. | ||||
| Laua juurest läheb igamees (naisi seal seltsi seas, koos ei ole) oma söögikoti kallale, ja sööb seal üksi, selg teiste poole pööratud. On nad kõik söönud, siis seistatakse üles, võetakse kätest kinni ja hakatakse Peko ümber ümberingi käima (nagu meie noored sõõri tegema) ja laulma: | ||||
| 22 | "Pekooh, Pekokene | |||
| 23 | "Hoia mie viläkeist, | |||
| 24 | "Varja mie väläkeist | |||
| 25 | "Suure soo iist, Rahe ja rässä iist! | |||
| 26 | "Pekooh, Pekokene, | |||
| 27 | "Kaidsa mie karäkeist | |||
| 28 | "Hoia kurä koolu iist, | |||
| 29 | "Hoia tõpra tõbe iist, | |||
| 30 | "Pekooh, Pekokene! | |||
| Nii nad laulavad ja leelotavad umbest kaks tundi, ja paluvad terveks aastaks Pekolt kaitsmist ja varju oma elule, viljale ja karjale. Kui Peko palve lõpetatud on, jäetakse ta sinna samma seisma, ja mindakse tormates ja rüsinala välja, kus nad kuu valge ööga teine teise võitu üle aija hakkavad hüppama, seal juures teine teist kässiga kinni haardes, küüntega kriimustades. On selle juures kellegile nii võrd viga saanud, et käest või näost veri väläh! Seda tehes on mees õige rõõmus, kelel üle mõned kogunise kadedad on, sest selle läbi on teiseks aastaks uus Pekopapp jällegi leitud. See sünnib kõik suures saladuses, kesköö ajal. Mindakse rüsinala jällegi tuppa, kus vana' ja uus Pekopapp teistele tublid "liigud" teeb, nii et igaüks joobnud pea ja joodiku rõõmuga Peko pidust lahkub. | ||||
| Uus Pekopapp aga viib Pekojumala vanast korterist enda poole, paneb aita salve vilja sisse, uskudes ja lootes: Nüüd on Peko mu majas, ja ta toob mind vikkaks tegema. Nii on ebajumala Peko lugu. | ||||
|
1
Nii hüütakse Setumaal kaua harimata (metsa all ehk söötis) seisnud maa tükisid. Nimetus tuleb küll vene sõnast:"пустой". | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| E 45752 | 31 % |
|
| H I 8, 334/5 (10) | 20 % |
|