e000533980001
Viljandimaa — Põltsamaa
Retter, Johannes
1923
Pirni mõisa opmann. |
||||
2 | See Pirni mõisa opmann Tiits, | |||
3 |
Kes enne olnud päris pits1 (tore) ,
|
|||
4 | See mööda nurki nuusinud, | |||
5 | Ja rahva järel' luusinud. | |||
6 | Mis nali sündis temaga? | |||
7 | Oot! Oot! ma tahan rääkida; | |||
8 | Et pojapoeg võib mäleta, | |||
9 | Ja nalja meeles pidada; | |||
10 | Et muiste mõisades siis muud, | |||
11 | Kui öösel rehte peksetud. | |||
12 | Siis rahvas rääkis juttusid, | |||
13 | Et nähtud kurjavaimusid. | |||
14 | Kes mõisa rehes müranud, | |||
15 |
Ja ilmsi, öösel kolanud2 (prüganud?) .
|
|||
16 | Kõik seda teinud opmann Tiits, | |||
17 | Ja hüppand toa peal kui Kits. | |||
18 | Kord püsti tua ääre peal, | |||
19 | Ja rinnuli seal penni naal. | |||
20 | Sealt lasknud silmi alla ta, | |||
21 | Vast mõni juhtuks laisklema. | |||
22 | Üks kelm, kes seda oli näind, | |||
23 | Et opmann sinna oli läind. | |||
24 | Kui mõisa kell: Trill-tralli lõi, | |||
25 | Keskhommikut kõik rahvas sõi. | |||
26 | See kelm siis rääkis kõigile, | |||
27 | Mis nali tuleb Tiitsule; | |||
28 | Et pulkadeta redelist | |||
29 | Ta hommen alla lendab vist? | |||
30 | Siis võtkem tööga tõtata, | |||
31 | Et kurjavaimu nottida. - | |||
32 | Tee läks siis üles tua peal, | |||
33 | Kus opmann olnud penni na'al. | |||
34 | Löönd penni välja salaja, | |||
35 | Pand sisse ilma pulgata. | |||
36 | Ja seadis kõik nii hõrnasti, | |||
37 | Et sõna kuuleks hõlpsasti. | |||
38 | Siis pani ise lippama, | |||
39 | Ja mõisa tööle tõttama. | |||
40 | Kui teisel päeval õhtu käe, | |||
41 | Siis aegsast algas rehetöö. | |||
42 | Kõik rehelised ootavad, | |||
43 | Üht imet ilmas sündivat. | |||
44 | Siis äkitselt käis järsku prants, | |||
45 | Kõik hüüdsid: - kurjavaimu Ants. - | |||
46 | Nad hulgal kokku kogusid | |||
47 | Ja tubliste tall' peale lõid. | |||
48 | Siis palus opmann: - Mina Saks - | |||
49 | Seal naeris rahvas: - Või teid kaks. - | |||
50 | Et kurjavaimu kätte said, | |||
51 | Siis tubliste tal trummi lõid. | |||
52 | Siis palus opmann:- härra ma - | |||
53 | - Või tahad minna ära sa-? | |||
54 | Nad andsid pihta seni vast, | |||
55 | kui kurat väsis karjumast. | |||
56 | - Ma olen, härra opmann Tiits - | |||
57 | Siis kelmid pisut kohkusid. | |||
58 | Kui Tiitsu nime nimeti, | |||
59 | Ei peksnud enam sugugi. | |||
60 | Nad tõstsid teda sülega, | |||
61 | Ja tunnistasid tulega. | |||
62 | Jah! nõnda Tiits või põrgu Ants, | |||
63 | Sai tublist pihta, pits ja pats. | |||
64 | Selsamal korral kadus ä'ä, | |||
65 | See ööne rehepeksu töö. | |||
66 | Ja igas mõisas nõnda jäänd, | |||
67 | Et põli kergemaks veel jäänd. | |||
68 | Kui Tiitme jälle tervis kää, | |||
69 | siis luuras ümber iga pää. | |||
70 | Ta hakkas järel arvama, | |||
71 | kuis rehepappi kimbuta. | |||
72 | Et mõisa rehi väljapeal, | |||
73 | Ja hao pinud kõrval seal. | |||
74 | Kui rehepapp oli tuulanud, | |||
75 | Ja vilja puhtaks sõelunud. | |||
76 | Seal mõned pannud tähele, | |||
77 | Et Tiits läind pinu vahele. | |||
78 | Siis rehepapp toond hagu sealt, | |||
79 | Ja kütnud ahju parajalt. | |||
80 | Kui kütujagu olnud käe, | |||
81 | Ja rehetuba küllalt soe. | |||
82 | Siis loopind ronta pinule, | |||
83 | Ja ühe lisand Tiitsule. | |||
84 | Sealt tulnd ta välja hoiates, | |||
85 | Läind mõisa pool' longates. | |||
86 | Ei siiski rahul jäänd ta meel, | |||
87 | vast valvas rehepappi veel. | |||
88 | Suur kraav on rehe otsas seal, | |||
89 | Kel palgi otstest trump on peal. | |||
90 | Opmann sinna kadunud, | |||
91 | Ja trumbi alla pugenud. | |||
92 | Seal mõtles mees: nüüd leian ma - | |||
93 | Kui palju matti võtab ta - ? | |||
94 | Et rehi ahi sumbunud, | |||
95 | Ja tahmaga olnd ummistud. | |||
96 | Rehepapp läind poisiga | |||
97 | Vett kaevust tooma toovriga. | |||
98 | Vett kerisele visata, | |||
99 | Ja sumbund ahju puhasta. | |||
100 | Kui trumbi peale jõudsid nad | |||
101 | Siis kukkusid nad mõlemad. | |||
102 | Vesi jooksis kohinal, | |||
103 | Tiitsu kaela kahinal, | |||
104 | Nad läksid kaevul' tagasi, | |||
105 | Tulles läks nii samati. | |||
106 | Kui oli juba kolmas (lass), | |||
107 | Siis Tiitsu härra märg kui kass | |||
108 | Siis ronis välja kirudes, | |||
109 | Ja tuhat kurja haukudes. | |||
110 | Ta virutas siis kepiga, | |||
111 | Papp, see sai aga lippama. | |||
112 | Nii oli lugu Tiitsuga, | |||
113 | Kui Pirni mõisas teenis ta. | |||
114 | Mis enne teopoiste lust, | |||
115 | Ei Tiits seal võtnud õpetust, | |||
116 | Nüüd selle poolest viisakam, | |||
117 | Et kepi õigus murtud sai. | |||
118 | Nüüd teopoiss ku võtab naist, | |||
119 | Ja armastavad teineteist. | |||
120 | Kel tundmata on kosjatee, | |||
121 | Siis Viltu (?) mõisa mingu see. | |||
122 | Vaatku seal mis Mari teeb? | |||
123 |
Kui kekisti3 (kekutaja) ta ennast sea
|
|||
124 | Vaat' see on tüdruk prisk ja paks, | |||
125 | Seal trulli kambris nii kui saks. | |||
126 | Nüüd lähme sinna luusima, | |||
127 | Et saaks ehk Marid kosida. | |||
128 | Kui Mari meie poissa näeb, | |||
129 | Siis peegel, kamm tal kohe käes. | |||
130 | Ei või neid poissa põlgada, | |||
131 | Sest täna kosja kaup on hea. | |||
1
(tore) 2 (prüganud?) 3 (kekutaja) |