AES, MT 145, 1/12

aesmt14500010000
Setumaa
Vabarna, N.
0

Metadata

COL: N. Vabarna
ID: AES, MT 145, 1/12
INF_NIMI: Anne Vabarna
LLIIK: Improvisatsioonid
LOC: Setu

Tonja lauluema Anne Vabarna, nakab Tartu akadeemilise seltsile kitu laulu kirotama.
     2  No kuulkõ õks tii Tartu targa herra,
     3  Emakeele õks tii ilosa poisi.
     4  Anna anna iks ma hõpõ aitümma
     5  Kullatsit kumarusi.
     6  Selle anna õks ma hõpõ aitumma
     7  Pääle kulda kumarusi.
     8  Timahava õks tii olõt teräväpä,
     9  Seldsivele tii virgõmba.
     10  Kui tulõ tuu illos edimäne,
     11  Kulla kuupääväkene.
     12  Oo, õks teid virku seldsiveljo,
     13  Mitond meelimarakõist.
     14  Tuu migu õks vello virgõpasta,
     15  Imekana kallepast.
pag. 2
     17  Kua veese õks ta poste kuuraha
     18  Mullõ and abiraha.
     19  Toolõ saagu õks kuniga miil,
     20  Saagu jänese jala.
     21  Kui tulõ õks ta pühõnes päiv,
     22  Kallus kallis aokõnõ.
     23  Sis õks ma keerä kerikohe,
     24  Meeli- lää õks ma -mari mastirahe
     25  Teid pallõ õks ma keset kerikot,
     26  Kuldalühi kotal.
     27  Mastirah õks teid manitsõllõ,
     28  Tartu seltsi seletelle.
     29  Sis kullõs õks ka kuu korgõh,
     30  Päiv pää kotal.
     31  Kuu õks sis ütel kullus selts,
     32  Päiv ütel pääväherrä.
     33  Kagoh teele õks no jummal joudu angu,
pag. 3
     35  Taivaessä tarkut.
     36  Anne õks kirjo kirotada,
     37  Vahtsit paprit valmistada.
     38  Teid lää-i õks mul minnenä meelest,
     39  Lää-i süvveh süämest.
     40  Kagoh must õks tii piät pikä hoolõ,
     41  Kannat kalle kõrra.
     42  Minevaastaka õks tii peit pikähoolõ,
     43  Kannit kalle korra.
     44  Mito saatit õks tii kirja ministrille,
     45  Hallõ tähe hariduistõ.
     46  Ministri lätsi õks sis miil mesitsest,
     47  Haridusõl halõhtõst.
     48  Mino õks nä kirä kinnütiva,
     49  Naksi andma abirahha.
     50  No mingu õks teil hiusõ helepäst,
     51  Kõrvajuurõ julkõpast.
     52  Tartu mingu õks viil selts sirgõpast.
     53  Imäkiil kibõhõpast.
     54  Vana mingu õks ka Eisen ilosapast,
     55  Valgõ hius helehepäst.
     56  Saaristõ õks jal mingu saiatsõst,
     57  Provesoori puhtapast.
     58  As´a mingu õks ja ajaja ausapast
     59  Esimehe ilosapast.
     60  Teele õks ka jõulu ilosat,
     61  Talsipühi targõpat.
     62  Mis teil õks no viga veerätellä,
     63  Kullaherril kulatõlla.
     64  Varste teil õks no tulõ pühikene,
     65  Kallus kallis aokõnõ.
     66  Essu mingu õks teil tarrõ tandsõn
     67  Vana Jummal vallatõh.
     68  Seldsi mingu õks teil pingi piimätsest,
     69  Lavvalambi laulu löögu.
pag. 5
     71  Pääle naagu õks tii vello veerätämmä
     72  Imekana kargama.
     73  Tii kargas õks jo pühi kaldõh,
     74  Mäng suurõ mäe pääl.
     75  Mii ommõ õks viil pühi kavvõbah,
     76  Hangi takah haigutõllõs.
     77  No mullõ õks tii angõ andest,
     78  Pallõ pallo uskuvast.
     79  Teele saas õks ma ammu kirotada,
     80  Seldsile seledädä.
     81  Rassõ ommõ õks ka haigõl sõnna haarta,
     82  Kuumal meelel kulatada.
     83  Kuum õks ar kuts koti pääle,
     84  Haigus vei virusõllõ.
     85  Jälki tuust õks jal oll suur viga,
     86  Oll mito meelepaha.
     87  Olõs mõistnu õks ma esi kirotada,
pag. 6
     89  Annekõnõ arotada.
     90  Kuumal saatnu õks sis meelel korgõ kirä,
     91  Haigusõl hallõ tähe.
     92  Käekese õks mull mõista-i kirotada,
     93  Sõrmõkõsõ sõiratõlla.
     94  Mutku õks ma keelel kirotõllõ,
     95  Hellä suul sorahõllõ.
     96  Suvõl oll õks ka latsil suur tüü,
     97  Karüsil kargut.
     98  Lillo tahtva õks kõik aia liiva pääle
     99  Mustakõsõ mulla pääle.
     100  Aia tahtsõ kõik vil´a arimist,
     101  Suurõ pindre piirimist.
     102  Kõik õks na ohes uguritsa,
     103  Vaesõ kaaledsa kahidsi.
     104  Kõik õks na põrkna põsseva,
     105  Sibula jal sälgä sirotiva.
     106  Latsil olli õks huul hummogul,
     107  Tõõnõ ilda õdakul.
     108  Aia-õks-viljo aritõh,
     109  Pindremaad pehmüdeh.
     110  Kõik saiva õks sis uhkõ uguritsa,
     111  Sibula sirgopa.
     112  Kasvi õks sis põrkna kui põrsa,
     113  Saiva kalle kaaledsa.
     114  Selle läpes õks latsõ kirotõlla.
     115  Perokõist peko võtta.
     116  Selle jäi õks mul laul illatsõst,
     117  Kogoni kaugust.
     118  No kuulgõ õks tii virve seldsivello,
     119  Imäkeele ehtsä poisi.
     120  No teele õks ma ütle ni kõnõlõ,
     121  Meelimari manitsõllõ.
     122  No heitke õks tii kätt käänke pääd,
     123  Tõista jalga tõrahutka.
     124  Teele tulõ õks no pühi lilleline,
pag. 8
     126  Tõrrõ pühi tutaline.
     127  Jääse õks meil peenep perämäne,
     128  Tagomanõ tasatsõp.
     129  Kagoh olno õks sis meil miil hüä
     130  Miil hüä kiil kerge.
     131  Olõs olnu õks meil pühi ütel aol,
     132  Tulnu ütela tunnil.
     133  Hüä olnu õks sis laulu laulda,
     134  Loovkap luulõdõda.
     135  Laul saasõ õks no mitmõkeeroline
     136  Kuvvõkümne kungalise.
     137  Kõik õks mi ole ütesuku,
     138  Ütest kalenjast kasuna.
     139  Mii ommo õks ka sugu Soomõmaal,
     140  Osa hõimu Ungarih.
     141  Sedä tiija-i õks mii kuigi üldä,
     142  Sedä mõtõlda mõistai.
     143  Kiä tekk õks ka riike seo rikkõ,
pag. 9
     145  Vabariike vaheldusõ.
     146  Üts õks et pühi inne tulõ,
     147  Tõõno kulla kurvah om.
     148  Essu ommõ õks küll üts üleilma,
     149  Marja targõp taivah.
     150  Kuulko õks jal kulla herräkese,
     151  Seldsi raha seledäia.
     152  Kui tulõ õks mull kodu rahakutse,
     153  Kinä papõr kivotahe.
     154  Sis veerä õks ma rõõmul Verskahe,
     155  Puhtahe postimajja.
     156  Veidü panõ õks ma kotte kuurahha
     157  Mara Eesti margikõisi.
     158  Mul ommõ õks ka Tartoh rahatahtja
     159  Silmäkiri Seminaarih.
     160  Seldsi saada õks ma raha Siminaari
     161  Pujalõ anna abiraha.
     162  Aitüma õks no teele olgõ terveh,
pag. 10
     164  Kallis kavva elämähe.
     165  Seo raha õks saa poiga koolitada,
     166  Kirätarrõ kihotada.
     167  Poiga tahtu-i õks mul poolõlõ jättä
     168  Imekanna kahitsõma.
     169  Esi olõt õks tii kulla koolitõlda,
     170  Kimmähe kinnütedü.
     171  Eiske tiiät õks tii vele sedä ello,
     172  Kulla kooli kulukõist.
     173  Imel tulõ-i õks mul üüse uni,
     174  Taha-i maama magamahe.
     175  Nii pal´lo õks om imel mõttit,
     176  Tuvimaamal tuumatuisi.
     177  Kui õks taal rattal kodarit,
     178  Riiveerel vitsakõisi.
     179  No kuulkõ õks tii kuldaherräkese,
     180  Virve hõpõvelekese.
     181  Hüäst võtkõ õks no laul väikene,
pag. 11
     183  Tillokõnõ tegemine.
     184  Mul om õks ka pal´lo kirotada,
     185  Helsingehe helotada.
     186  Soomõ taha ka õks ma liina leelodada
     187  Helsingit helotõlla.
     188  Ega lää-i õks mul meelest Soomõ elo,
     189  Soomõ süük süämest.
     190  Olõs saasi õks mii Suumõ tõõsõ korra,
     191  Saasi hello Helsingihe.
     192  Sis suvõ õks ma söömalda olõsi,
     193  Talve kängälda käusi.
     194  Kui saasi õks viil minnä üle mere,
     195  Saasi sinnä Siusaardõ.
     196  Soomõh viidi õks meid süümõ massinaga,
     197  Juuma jovvurattaga.
     198  Sis õks mi ütli sis mõtli,
     199  Viie keske veerätelli.
pag. 12
     201  No saamõ õks mi pilvist korkõpa,
     202  Jääse päiv jalgo ala.
     203  Soomõh olli õks kõik tinadsõ tii,
     204  Ilehep kui talvõ iä.
     205  Ega lastas õks meil jalksi kävva,
     206  Virve sammo visada.
     207  Kõõ õks mi toieksi tuli ruunal,
     208  Saimõ sau hobõsõl.
     209  Hopõn õks hirnõ liin heläs.
     210  Ratso turnas turg tolmas.
     211  Meele õks sääl lauli merekala,
     212  Loiva sõnno merelutsu.
     213  Kiuhi õks jal vasta merekivi,
     214  Merekalda karkõlli.
     215  Lauljit õks vasta võõtõh.
     216  Ungarlasi uutõh.
     217  Teele õks avvu ni õnnõ,
     218  Herräkese helepast.