|
|
1 |
Tere, sa rahane rahvas,
|
|
|
|
2 |
tere, see peigu pilverõngas,
|
|
|
|
3 |
tere, see ruuti rõõmutähte,
|
|
|
|
4 |
tere, see tuba tuosikirja,
|
|
|
|
5 |
toalagi loasikirja!
|
|
|
|
6 |
Tere, põrandad paberist,
|
|
|
|
7 |
lauluealed oo laverist!
|
|
|
|
8 |
Tere, nee kapad, tere, nee kannud,
|
|
|
|
9 |
tere, kapad kardakõrvad,
|
|
|
|
10 |
tere, kannud kuldakoaned,
|
|
|
|
11 |
tere, nee pingid piimal pestud,
|
|
|
|
12 |
tere, uanad ualitud!
|
|
|
|
13 |
Tere, üleüldani,
|
|
|
|
14 |
iesti rahvas ulgani!
|
|
| |
Seda laulu lauldakse esimesena, kui noorpaar laua taha läheb. |
|
| |
|
|
| |
pag. 5 Õllelaul |
|
| |
|
|
|
|
19 |
Kümme õlut meil majasa:
|
|
|
|
20 |
ühte teeme, teist me joome,
|
|
|
|
21 |
kolmas kearib kelderisa,
|
|
|
|
22 |
neljas liigub linnassila,
|
|
|
|
23 |
viienda kibu kivila,
|
|
|
|
24 |
kuies kõigub kõrre otsas,
|
|
|
|
25 |
seitsme seemet eidetasse,
|
|
|
|
26 |
kahessas kaera-auasa,
|
|
|
|
27 |
ühessas ühna orasses,
|
|
|
|
28 |
kümnes alles külvetavas.
|
|
| |
Viinalaul |
|
| |
|
|
|
|
31 |
Aitimal viina andemasta!
|
|
|
|
32 |
Virust tuodi meile vihtervantsi,
|
|
|
|
33 |
Puolamaalt tuodi pommerantsi,
|
|
|
|
34 |
Ruotsimaalt tuodi rummiviina.
|
|
|
|
35 |
Erilane, linnukeine,
|
|
| |
pag. 6
|
|
|
|
37 |
mesilane, teine lindu -
|
|
|
|
38 |
nee tullid metsast möirates,
|
|
|
|
39 |
rohu earest ruomates,
|
|
|
|
40 |
tõid metta mõnesugusta,
|
|
|
|
41 |
tõid selle Viru viina sekka
|
|
|
|
42 |
ja tõid Ruotsi rummi sekka,
|
|
|
|
43 |
Puola pommeransi sekka.
|
|
| |
Kalalaul |
|
| |
|
|
|
|
46 |
Aitimal kala andemasta!
|
|
|
|
47 |
Meil oo meri püidemine,
|
|
|
|
48 |
kalarand oo katsumine.
|
|
|
|
49 |
Muol oo mies meremeheksi,
|
|
|
|
50 |
kalamies muol kaasadeksi.
|
|
|
|
51 |
Siiad meile tuppa sigivad,
|
|
|
|
52 |
aavid meile ahju ojovad,
|
|
|
|
53 |
lõhed ahulõuka'as,
|
|
|
|
54 |
kohad ahu külje peal.
|
|
| |
pag. 7 Õunalaul |
|
| |
|
|
|
|
57 |
Põdr meil püörab põesa all,
|
|
|
|
58 |
murrab okse õunerpuista,
|
|
|
|
59 |
magusemid marjapuista,
|
|
|
|
60 |
puogib nende puude külge,
|
|
|
|
61 |
mis uo meie metsanukkas.
|
|
|
|
62 |
Õuni kasvis otsata,
|
|
|
|
63 |
marju ilma arvamata.
|
|
|
|
64 |
Tulgu ostma Uose valda,
|
|
|
|
65 |
marju ostma Massu valda!
|
|
|
|
66 |
Tulgu Suomest suured saksad,
|
|
|
|
67 |
tulgu Riiast rikkad ärrad,
|
|
|
|
68 |
Kuresare kudruskuued,
|
|
|
|
69 |
Pieterburist peavanamad -
|
|
|
|
70 |
õune soab süia, marju müia,
|
|
|
|
71 |
üle jäeb enese elada!
|
|
| |
pag. 8 Sibulalaul |
|
| |
|
|
|
|
74 |
Sibulast meil tehtud sillad,
|
|
|
|
75 |
porgandist tehtud puoled sillad,
|
|
|
|
76 |
küislaugist silla küljed,
|
|
|
|
77 |
laiast laugist silla roavid.
|
|
|
|
78 |
Sealt siis sõitvad suured saksad,
|
|
|
|
79 |
iga riede rendisaksad,
|
|
|
|
80 |
iga laupa laadasaksad,
|
|
|
|
81 |
igas kuus kuningapojad,
|
|
|
|
82 |
viel enam Vene vägeda,
|
|
|
|
83 |
seda uuta silda kaudu,
|
|
|
|
84 |
mis ma teinud sibulast.
|
|
| |
Pähkilaul |
|
| |
|
|
|
|
87 |
Kui mina mõlgu metsi kaudu,
|
|
|
|
88 |
astu allikniiti kaudu,
|
|
|
|
89 |
ehk sealt juhtsi Joani saatu,
|
|
|
|
90 |
köisi aga Kapi koasikus,
|
|
| |
pag. 9
|
|
|
|
92 |
riivasi sealt Ritsu ranka,
|
|
|
|
93 |
sealt läksi nopest Nurme piiri,
|
|
|
|
94 |
sõitsi Suuremõisa piiri -
|
|
|
|
95 |
õunad mu õlale kuksid,
|
|
|
|
96 |
pähkid mu pähe sadasid.
|
|
|
|
97 |
Õuna-apu läks amba alla,
|
|
|
|
98 |
pähkid mu pead põrutsid.
|
|
| |
Kellalaul |
|
| |
|
|
|
|
101 |
Aitimal kella andemasta!
|
|
|
|
102 |
Ma'p taha kikki kellikesta,
|
|
|
|
103 |
ei taha mukki munnikesta.
|
|
|
|
104 |
Ma sai mullu munnilise,
|
|
|
|
105 |
kevade sai kellilise.
|
|
|
|
106 |
Munnid oo munadest tehtud,
|
|
|
|
107 |
kellad tehtud kena õunedesta -
|
|
|
|
108 |
ei neid anta annetega
|
|
|
|
109 |
ega mina'p palu palvetega.
|
|
| |
(Seda lauldes anti üle porgand ja kaks tuhlist kasekarvadega.) |
|
| |
|
|
| |
pag. 10 Tanulelüömise laul |
|
| |
|
|
|
|
114 |
Istu siia istme peale,
|
|
|
|
115 |
kus su ema uo enne istun,
|
|
|
|
116 |
ja pane neise paeludese,
|
|
|
|
117 |
kus su ema uo enne pannud.
|
|
| |
(Siis akati tanule lüöma, võmmiti kolmele-neljale korrale:) |
|
| |
|
|
| |
Pea tanu peas, pea tanu peas! Unuta uni ja mäleta tanu, ää jättig mehe külje alla! |
|
| |
|
|
|
|
122 |
Eida õlut uste peale,
|
|
|
|
123 |
saada viina sagarule,
|
|
|
|
124 |
et ep aga ulu uksed uied,
|
|
|
|
125 |
karju searised sagarad!
|
|
| |
(Seda lauldi pärast söömist ja tanutamist, kui "laudast" kirstu juurest tuppa toodi.) |
|
| |
|
|
| |
pag. 11
|
|
|
|
129 |
Üles moast, meie minia,
|
|
|
|
130 |
kahele kivi kälissed!
|
|
|
|
131 |
Juba see sõela seisab servi,
|
|
|
|
132 |
valge aimas akkenule
|
|
|
|
133 |
ja see koitu kuumadelle.
|
|
| |
(Nii aeti teisel hommikul noorik üles.) |
|
| |
|
|
|
|
136 |
Siis lähme, taimed, tantsima,
|
|
|
|
137 |
iluõied, üörima,
|
|
|
|
138 |
kenad kuused, kõndima.
|
|
|
|
139 |
Üles moast, uielt oete'esta,
|
|
|
|
140 |
kaisulapse kainelusta!
|
|
|
|
141 |
Sii põle patja, põle palagast,
|
|
|
|
142 |
ei põle iiet riibulista,
|
|
|
|
143 |
tekki peal põle tedrekirja,
|
|
|
|
144 |
aluspatja aavikirja.
|
|
| |
(Seda lauldi, kui kaisulaps oli nooriku kaenlas.) |
|
| |
|
|
| |
pag. 12 Vakajagamise laul |
|
| |
|
|
|
|
149 |
Või minu õde madala!
|
|
|
|
150 |
Nüid oled uned maganud,
|
|
|
|
151 |
peiu küljed pesitlenud.
|
|
|
|
152 |
Nüid olete süönud, nüid olete juonud,
|
|
|
|
153 |
nüid olete, taimed, tantsinud,
|
|
|
|
154 |
iluõied, üörinud,
|
|
|
|
155 |
kenad kuused, kõndinud.
|
|
|
|
156 |
Nüid aava lahti oma annivakka,
|
|
|
|
157 |
keera lahti kirstukoanta,
|
|
|
|
158 |
näita välja oma näputüöda,
|
|
|
|
159 |
mis oo su sõrmede seatud
|
|
|
|
160 |
ja su käte kõrgistetud!
|
|
|
|
161 |
Kas oo äial' eada särki
|
|
|
|
162 |
või uo ämmal' laadapõlle,
|
|
|
|
163 |
naol' oo äida kapetuda,
|
|
|
|
164 |
küil' oo äida kinda'aida?
|
|
| |
(Nii lauldi pruudile.) |
|
| |
|
|
| |
pag. 13 (Peigmehele lauldakse nii:) |
|
| |
|
|
|
|
169 |
Või minu nuori vennikeine!
|
|
|
|
170 |
Nüid näita välja sina oma näputüöda,
|
|
|
|
171 |
tuo mu ette lava peale!
|
|
|
|
172 |
Kus su ried, kus su rattad,
|
|
|
|
173 |
kus su adrad, kus su äkked,
|
|
|
|
174 |
kus su okid, kus su asplid,
|
|
|
|
175 |
kus su kenad kedervarred -
|
|
|
|
176 |
kas nee uo kerged ketrama
|
|
|
|
177 |
ja libed lõnga laskema?
|
|
| |
pag. 14 Kui vaenelaps pruudiks oli, siis lauldi vakajagamisel nii: |
|
| |
|
|
|
|
180 |
Aga millal tegi vakka vaenelapsi?
|
|
|
|
181 |
Ise ta teola köinud,
|
|
|
|
182 |
varbad tal kivi lugenud,
|
|
|
|
183 |
sõrmed oo vakka valmistanud.
|
|
|
|
184 |
Kui ta läks uosta otsima,
|
|
|
|
185 |
siis puiksid puised, luiksid luised,
|
|
|
|
186 |
puiksid puised vardukeised,
|
|
|
|
187 |
luiksid luised sõrmekeised.
|
|
|
|
188 |
Kivi eares tegi kirjakorra,
|
|
|
|
189 |
vare eares kudus vardukeise,
|
|
|
|
190 |
aa eares ahendas otsa -
|
|
|
|
191 |
nõnna tegi vakka vaenelapsi.
|
|
|
| |
Käsikiri on foneetilises kirjaviisis.
|