Ema ei sunni sulaste nähes

ERlA 1845. Ema ei sunni sulaste nähes: tuntud ülemaaliselt (eriti ehk lõunas). Esineb kahes arenduses: 1) palvena — ema, ära sunni sulaste kuuldes ja 2) tänuna — ema ei sundinud sulaste kuuldes. Tüpoloogiliselt kuulub ühte lauluga 1638 („Oma ema ja võõrasema manitsus“). Motiivina esineb ka pulmalauludes (nii nooriku tänuna emale kui ka õpetusena peiule — 2711) ja abielulauludes (hea mees ei sunni, kuri sunnib sulaste kuuldes). Liitub puhuti teiste tänulauludega (1820 „Aitüma imetamast“, 1834 „Ema ei lasknud laiselda“). Sisult kuulub ühtekokku lauludega 1418 („Kubjas, ära peksa peiu ees!“), 2707 („Ära suudle teiste nähes“), 3047 („Kaelab kõigi nähes“). Nende laulude aluseks on väga mõistetav, psühholoogiliselt tõepärane soov: niihästi halvakspanu kui ka hellitlust varjata toimingutena, mis ei vaja pealtnägemist-kuulmist, mis häbistavad eelkõige objekti (puhuti ilmneb — just häbistamise puhul — vastassugupoole pelgamine).

• Dendrogram
• Map
• Type distribution